Saatserinna

Saatserinna sviit asub kolmandal korrusel ja seega on tegemist vanale majaosale tehtud juurdeehitusega. Kui vanas osas on tubades palju värvi ja puitu, siis uues osas on toonid skandinaavialikult heledad ja rahulikud. Viimistlus on siin oma lahenduselt modernsem – hall betoon ning hallid savivärviga viimistletud seinad ja laed, marmorino kõikides vannitubades, klaasblokid dušinurga eraldamiseks. Toa muudab eriliseks magamistoa alal, vaatega järvele, olev vann ning kahes suunas avanev suur rõdu. Loomulikult saavad privaatsust ja hilisemat ärkamist armastavad külalised kasutada pimendavaid maast laeni kardinaid.

Saatserinna (ka Satserinna) nulk on nime saanud vene keelest – zatšerenje, mis tuletatud omakõrda sõnast tšeren (eesti k tamm). Zatšerenje tähendab tammiku tagust. Nulga keskuseks on Saatse kirikuküla. Saatse praegune kivikirik valmis 1801. aastal. Piirkonna suurim püha on päätnitsapäev (juuli viimane reede). Saatserinna nulka on kutsutud ka kohupiimanulgaks, sest juulikuus tuli tõsisel heina tegemise ajal hoopis minna kirikusse „kohopiimä sarda panõma“. Sard on heinakuivatamise abinõu ning Saatses ja Setomaal üldisemalt on kohupiimatoidud (sõir, kohupiim jm) olnud alati pühadesöök, millele kirikus ka õnnistust paluti. Kas teadsid, et Eestis oli Setomaa tunnustoit sõir ehk kohupiimast valmistatud juust teine toiduaine, mis pälvis kaitstud geograafilise tähise märgise?