Seeritsä

Seeritsä numbrituba kahele on üks Lenna lemmikutest oma veinipunase tooni tõttu. Sellest teise korruse toast avaneb vaade koos rõduga Ilmaveere põhjapoolsele küljele. Punane on värv videvikust kui aeg peatub. Seeritsä peatab oma sametise ja romantiliselt hämara olekuga aja kõige positiivsemas võtmes. Seinu kattev savi marmorino loob eriti luksusliku tunde. Heidke pehmete pleedide ja hanesulepatjade vahele ning tundke end kui kuninga kassid.

Seeritsä nulk jääb tänasel päeval tervenisti Venemaa poolsele Setomaale. Külad jäävad seal kahele poole Riia-Pihkva kiviteed, mis ligi 1000 aasta jooksul on olnud oluliseks kaubateeks. Kivitee nimetus tuleb ajast, kui kogu tee oli kaetud munakivisillutisega, mis valmis aastaks 1865. Siin nulgas on ka hulgaliselt väikeseid maalilisi järvekesi ning asub Radaja (vene päraselt Sigovo) küla, kus asub lausa 2 seto muuseumi. Enne koroona aega (2020) toimusid aastaid Petseri kloostri kõige suurema ja olulisema püha, maarjapäeva õhtul Radaja külas asuva seto talumuuseumi õuel Eesti ja Vene poole setosid ühendav suur pidu ja festival „Setomaa perride kokkotulõk“. Praegu on seoses sõjaolukorraga Venemaa poolsele Setomaale väga raske viisat saada. Ei aita isegi see, kui omaste hauad on jäänud teisele poole piiri.